Linnaseviski (Malt Whisky)

Kuna see kõige “õigem” linnaseviski tuleb Šotimaalt (vähemalt viskisõprade arvates), siis alljärgnevalt just Šoti linnaseviskist.

Šoti linnaseviski valmistatakse odrast.
Lõigatud oder leotatakse, peale mida idandatakse sellest linnas. Linnas kuivatatakse.
Kuivatamisel kasutatakse tavaliselt lahtist turbasuitsu. Šoti viski valmistamise puhul on ka tavaline, et pärast kuivatamist suunatakse turbasuits läbi linnaste, mis lisab šoti linnaseviskile omase suitsuse maitse. Olenevalt turba päritolust annab see igale šoti linnaseviskile isikupärase maitse ja aroomi. Näiteks Islay viskidele on tihti omane turba-mereadru maitselõhn jne. Peale kuivatamist on linnas krõbisev ja kergelt magus.
Linnased kogutakse salve, kus neid hoitakse 4-6 nädalat.
Segamise etapiks kuivatatud linnased jahvatakse, misjärel suunatakse need mahutitesse, kus nad segatakse allikaveega. Segamise tulemusel seguneb purustatud linnastest eemalduv suhkur kuuma veega ja tekib segu-virre. Kõik tahked jäänused eemaldatakse (ja tavaliselt töödeldakse loomasöödaks). Virre suunatakse puust tünni, kuhu lisatakse valitud pärm, mispeale käivitub käärimise protsess.
Peale käärimist on tegemist seguga, mida võib nimetada meskiks. Meski destilleeritakse kasutades pajadestilleerimist. Šoti linnaseviskid destilleeritakse reeglina kaks korda.
Kuna viski alustab oma elu värvusetu piiritusena, on üsna oluline osa linnaseviski tootmisprotsessis tema “küpsemisel”. See tähendab, et viskit hoitakse vaadis, mis šoti viskide puhul on seadusega reguleeritult valmistatud tammepuust. “Küpsemise” periood on minimaalselt kolm aastat , mille jooksul kujuneb viski värvus, aroom ja maitse. Jooki, mis seda perioodi ei ole läbinud, ei tohi nimetada viskiks!
Olenevalt tootmise traditsioonidest kasutatakse viski “küpsemiseks” kas ümberehitatud tammevaate, mis valmistatakse uutest ameerika tamme laudadest ja neist tünnilaudadest, milles on nelja aasta jooksul hoitud “küpsevat” burboon viskit;

burboonitünne, kus on varem hoitud burbooni, kuid mida pole koost lahti võetud;

šerrivaate, mis on tehtud hispaania tammest ning mida on vähemalt neli aastat kasutatud fino, amontillado või oloroso šerri “küpsemiseks”;

uhiuusi vaate, mida on seest põletatud;

või vaate, mida on seest määritud kas karamelliga või pruunika siirupise “möginaga”, mida nimetatakse paxarette’ks ning mida saadakse aurustatud viinamarjamahlast.
Kasutatakse ka portveinivaate, veinitünne, rummivaate jt. Vastavasisuline informatsioon on tavaliselt olemas ka pudelil.
“Küpsemise” aeg on erinevatel viskidel erinev ning nagu enamuses headest alkohoolsetest jookidest (vein, konjak), muutub ka viski kauem “küpsedes” järjest paremaks. Nagu märgitud, ei tohi alla kolme aasta “küpsenud” jooki nimetada viskiks. Traditsioonilisemad linaseviski “küpsemise” ajad on 6; 8; 10; 12; 15; 20; 25 aastat. On liikvel ka vanemaid viskisid.
Linnaseviskid võiks jagada kolmeks:

* tõrrelinnaseviski (Vatted Malt või Pure Malt), mis sisaldab linnaseviskisid kahest või enamast viskivabrikust.
* valiklinnaseviski (Single Malt), mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada toote koosseis.
* valikvaadi linnaseviski (Single-Cask Malt), mis on ühe destillatsiooni tulemus.

Šotimaal võiks viskid oma iseloomu, omaduste ja tootmistraditsioonide järgi jagada piirkondlikult järgmiselt:

* Madalikualad e. Lowland
* saared (Mull, Jura, Orkney; välja arvatud Islay)
* Islay
* Campbeltown’i poolsaar
* Mägismaa e. Highland, mis omakorda jaguneks põhja-, lõuna-, ida- ja läänepoolseks mägismaaks.
* Speyside, mille võiks jagada järgmiselt: Glenlivet, Strathspey, Dufftown, Rothes ja Elgin.
NB! Liigitatakse ka teisiti